Nepaal 2011

Vihm ja kaanid

Be patient. All things are difficult before they become easy.

Vihma sajab jälle ja hommikul tuli info, et osa rajast on vee tõttu sisse vajunud ning peame ringiga uut läbipääsu otsima minema. Vantsime läbi veest nõretava tihniku nagu Indiana Jonesi filmis. Giidid kõnnivad kõige ees ja raiuvad matšeete taoliste nugadega rägastikku läbitavaks. Niiskuses mõnulevad kaanid ootavad meie tulekut ning sirutavad end liikuva söögilaua külge haakimiseks lehtedelt lahti. Imetlusväärselt libistavad nad end läbi tihedalt seotud saapapaelte, sääriste vahelt või kinni nööbitud kaelusest ning imevad end su verest paksuks nagu Hispaania teetigu. Avastan enda küljes mõned sellised mõnulemas ja röögin läbi metsa nii, et eespool kõndivad giidid šokeeritult ringi keeravad. Nii piinlik 🫣😂🫣. Järgmine hetk naerame juba kõik kõht kõveras.
Päev venib oodatust pikemaks ja peame ööseks endile mingi telgiplatsi otsima. Paksus tihnikus pole see, aga teps mitte nii lihtne. Matšeeted lähevad taas käiku, et põõsaid natuke madalamaks võtta ja telgid kuidagi sinna otsa lahti tõmmata. Enne magama minekut korjan telgi laest veel mõned end sisse smugeldanud kaanid ja poen siis ninaotsani magamiskotti. Kui täna öösel peaks wc-häda tulema, siis pissin kasvõi püksi, aga telgist välja enam ei lähe …