5.10. Kogu päev on selge ja päikeseline, vaatepildid imelised. Mingitel hetkedel vaatad enda ümber ja lihtsalt ei suuda uskuda kui ilus võib üks ilu üldse olla. Siis tead, et just selle hetke nimel oled vaeva näinud ja kõik muu kahvatub korraks.
Lõunaks jõuame ⁓ 4900 m kõrgusele Kharesse. Viimane asustatud punkt. Tõmbame selga trapetsid ja harjutame küla läheduses nööridega liikumist, ronimisi, hädaolukorras tegutsemist jne.
6.10. Alustame mega vara ja jõuame kella üheteistkümneks juba Base Campi (⁓5300m). Sööme ja chillime niisama. Lõunaks hakkab pea valutama. Kerge ärritus kuklast liigub otsmikule nii, et hetke pärast ei suuda ma enam silmi lahti hoida. Gadul käsib palju vett juua. Võtan valuvaigistit, ronin telki ja tõmban mütsi silmini, et valgus haiget ei teeks. Kuulen kergete lumehelveste langemist telgile justkui kivimürakate potsatusi. Süda on paha.
Mõne tunni pärast sunnin end telgist välja komberdama ja õhtusöögi ajaks olen juba näljane. William oksendab.
