8.3. Telki ümber kolimine oli maailma parim otsus. Terve öö tuiskas ja ka hommikul polnud tormi vaibumisest märkigi. Reno pidi küll öösel mitu korda väljas käima telki lumest puhastamas, lahti läinud nööre uuesti kinnitamas ning lumemüüri ehitamas (mina kasutasin ebaõiglaselt naisterahva eeliseid ja jätsin need ülesanded vastuväideteta tema hoolde), aga vähemalt oli meil soe ja hubane. Ikkagi oma kodus 😊
Kuna tuul oli liiga vali ja nähtavus olematu, otsustasime hommikust väljumist edasi lükata. Minu emalt satelliittelefoni kaudu saadud ilmateade näitas tuule kiiruseks 15m/s, aga lootust andis lubadus pärastlõunasest raugemisest. Meie algses plaanis oli suusatada 8 päeva, milledest 2 pidid jääma lühemateks. Tahtsime võtta vabamalt ja võimalusel proovida neil pärastlõunail iglu ehitamist või mõne kohaliku tipu vallutamist. Poleks olnud ka paha lihtsalt suusatamist harjutada 🫣. Seega oli meil justkui ühe päeva jagu varuaega, mis andis nüüd võimaluse natukene tuule vaibumist oodata.
Aga mida ei tulnud, oli vaikus. Lõpuks, kl 14, otsustasime, et täna pole üldse mõtet edasi liikuda. Nähtavus oli endiselt null ja tuule suund täpselt meile vastu. Lõunat süües kuulsime ühtäkki läbi undavate iilide inimeste hääli. Uskumatu – 5 prantslast otsustasid mõne tunnise suusatamise järel majakese juurde peatuma jääda. Kuigi nad tulid suunast, kuhu meie oleksime tahtnud hommikul minna, ning tuul puhus selja tagant, oli nende päev siiski äärmiselt raske ja halva nähtavuse tõttu otsustasid nemadki tänaseks liikumise lõpetada.
Minu kelgul logelemises päevast ei tulnud kahjuks midagi välja 😊
