Gröönimaa on oma 2,16milj km² kogupindalaga (hõlmates ka läheduses olevaid väikesaari) maailma suurim saar ja Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomne riik.
Inimesed on Gröönimaal elanud üle 4500 aasta.
Ajaloolaste hinnangul jõudsid esimesed inimesed Gröönimaale umbes 2500 eKr. See rändajate rühm näib olevat välja surnud ning neid asendasid mitmed teised Põhja-Ameerikast tulnud rändelained. Inuitid saabusid Gröönimaale Aasiast 13. sajandil ning just nende järeltulijad, umbes 88% tänapäeva Gröönimaa elanikest, elavad seal tänaseni. Ülejäänud 12% on Euroopa päritolu, peamiselt taanlased. Enamus räägib nii gröönimaa keelt (peamiselt kalaallisuuti) kui ka taani keelt.
⁓56 700 elanikuga on Gröönimaa üks maailma kõige hõredamalt asustatud riike.
Alates 1721. aastast olid Gröönimaal Taani kolooniad ning 1953. aastal muudeti Gröönimaa ametlikult Taani osaks. 1979. aastal andis Taani Gröönimaale omavalitsuse ning 2009. aastal kehtestati laiendatud iseseisev valitsemine, mis andis Gröönimaa valitsusele rohkem otsustusõigust ja vastutust.
Tänapäeval leidub Maal mandrimõõtmelisi jääkilpe kahes kohas: Antarktikas ja Gröönimaal.
Jääkilbid tekivad piirkondades, kus talvel sadanud lumi ei sula suve jooksul täielikult. Tuhandete aastate jooksul kuhjuvad lumekihid paksuks jäämassiks, mis muutub järjest tihedamaks, kuna uued lumekihid suruvad vanemaid kihte kokku. Jääkilbid on pidevas liikumises, vajudes aeglaselt allapoole omaenda raskuse mõjul. Seni, kuni jääkilp kogub sama palju lund kui kaotab, püsib see tasakaalus.
Jääkilbid sisaldavad tohutul hulgal külmunud vett. Koos sisaldavad Antarktika ja Gröönimaa jääkilbid üle 99% maismaa jääst ja üle 68% Maa mageveest. Kui Gröönimaa jääkilp täielikult sulaks, tõuseks merepind hinnanguliselt umbes 7,4 meetrit.
Gröönimaal on olnud suuri liustikke ja jäävälju vähemalt 18 miljonit aastat, kuid ühtne jääkilp kattis suurema osa saarest esmakordselt umbes 2,6 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast alates on see nii kasvanud kui ka kahanenud.
Tänapäeval on peaaegu 80% (üle 1,7 miljoni km²) Gröönimaa maismaast kaetud jääkilbiga. See on põhjapoolkera suurim jäämass, jäädes maailmas suuruselt teiseks vaid Antarktika jääkilbi järel. Selle keskmine paksus on umbes 1 673 meetrit ja maksimaalne paksus üle 3 488 meetri. Jääkilp laiub põhja‑lõuna suunas peaaegu 2 900 km ning selle maksimaalne laius on 1 100 km.
Esimene Gröönimaa jääkilbi ületus
Esimene teadaolev Gröönimaa jääkilbi ületus toimus 1888. aastal, mil Fridtjof Nansen ületas koos viie kaaslasega esmakordselt Gröönimaa sisemaa.
Algse plaani järgi pidi ekspeditsioon algama Sermilik fjordi ümbrusest Ammassalikist lääne pool, kus asus sel ajal Gröönimaa idaranniku põhjapoolseim inuiti asula. Sihtkohaks oli Christianshåb Disco lahe ääres, linnulennult umbes 600 km kaugusel.
1888. aasta 17. juulil lahkus Nansen oma kaaslastega Gröönimaa läänekaldal, vaid 20 km kaugusel Sermiliku fjordist kalalaeva Jason pardalt, eesmärgiga murda läbi jäävööndi rannikule kahe aerupaadiga.
See aga ei olnud sugugi lihtne. Tugevad hoovused ja jää ähvardasid paate purustada ning neid pidi sageli jääpankadele tõmbama. Läbinuna paatidega umbes 800km, jõudsid nad 10. augustil – 25 päeva hiljem – lõpuks Umivikisse.
Seal hülgas Nansen algse plaani alustada Ammassalikist, ning uueks alguspunktiks sai Umivik. Sihtkohaks jäi endiselt Christianshåb. Pärast ettevalmistusi ning mõnepäevast puhkust olid nad valmis ning alustasid oma ekspeditsiooni 15. augustil 1888.
Mehed veetsid kuus nädalat, suusatades üle jääkilbi idast läände. 26. septembril jõudsid nad lõpuks Ameraliki fjordi kaldale kus otsustati ehitada paat, millega saaks edasi tsivilisatsiooni poole liikuda. Kuna valminud paati mahtus vaid 2 inimest, siis läksid teele Sverdrup ja Nansen, jättes ülejäänud mehed liustiku äärele ootama.
3. oktoobril jõudsid mehed Godthaabi ning sealt organiseeriti paat, mis saadeti neliku järele, ning 12. oktoobril olid kõik ekspeditsiooni liikmed koos Godthaabis.
25. aprillil 1889 saabus hooaja esimene laev, mis viis mehed Kopenhaagenisse. Koju Norra, Christianiasse jõudis Nansen 30. mail 1889.
Ice Sheets | National Snow and Ice Data Center
Expeditions | FRAM
Home – Visit Greenland
