2.10. Hoolimata jätkuvast vihmast, oli mõnus päev. Pärast 2 päeva tihnikus rassimist ja tagasi rajale jõudmist, nägime taas teisi inimesi ning õhtuks jõudsime Kothe´sse (3580m). Metsapiir kaanide ja põõsaste raiumisega on selleks korraks ilmselt selja taha jäänud. Otsustame majakeses ööbida ja kasutan võimalust matka ainukeseks dushi all käimiseks. Ostan 2€ eest ämbri täie sooja vett ja kallan selle välikäimla taolise putka laes olevasse anumasse, kust see siis voolikut pidi mulle aeglaselt kaela valgub. Välistemperatuur on krõbedalt jahe, aga saan siiski juuksed pestud ja tunnen ennast kui uuesti sündinuna 😀.
Kothes on mitu muudki rühma, kes edasi Merale üritavad. Tuleb meelde Camino de Frances (üks Camino de Santiago radadest) Hispaanias, kus inimesed hommikul üksteise sabas, nagu Legolandi piletijärjekorras, edasi liikusid. Meid on nii palju ja me kõik tahame olla maailma kõige populaarsemates ja kõige ilusamates kohtades…… Privileegituna, sündides Eesti, kujutan ette, et peaksin igal pool mujal maailmas saama ka nii nagu Pärnu rannas mõnusat seltskonda nautida ja siis soovi korral 10 sammu eemale astuda ning täiuslikus üksinduses ja vaikuses loodust imetleda.
3.10. Oleme täielikult metsapiirist väljas ja loodus on imeline. Lumi on praktiliselt käega katsutavas kauguses. Eemal paistab esimest korda Mera tipp ja jõllitame kõik seda suud ammuli nagu koer vorstitükki kui seda tema nina ees lehvitada. Õhtuks oleme 4300m kõrgusel. Otsustame ööbida majakestes.
